Entry: Mida küll mõistus raevukalt keelata püüab,seda süda eal ei andesta... Saturday, June 16, 2007



Oooo,shalallalalaaa... Mnjaa...
Kas on hea,kui halb ei ole ? Või kas on siis halb,kui hea ei ole? Tänane õhtupoolik möödus suure mõtlemisega..
Käisin Romeo ja Julia muusikali vaatamas.nii palju emotsioone tekkis... Korraga oli nagu pisut igav,hea mõttega etendus,elus ilus Kristjan ja tantsupoiss Roman,kelle lavale tulemine oli koguaeg suur rõõm,pisar silmanurgas,kui oli kurb koht või laul... Kokkuvõttes lõi see etendus mu suht rivist välja.. Mu väikesesse pähe lendas nii palju mõtteid,et ma jalutasin mööda vanalinna Musumäe bussipeatuse poole ja muudkui mõtlesin... Vaaatasin mööduvaid ja reede õhtu meeleolus olevaid inimesi ja... Ma ei oskagi öelda,et miks.. Aga ma olin kurb...
Möödusin ühest raekoja platsi välikohvikust,seal istus üks umbes kolmekümne aatane mees.. Ta nuttis.. Ma jäin vist teda vaatama,igatahes ütles ta mulle "Oi,kas teil om äkki mõni hetk aega.. Ma lihtsalt tahaks kellegiga rääkida.. " 
Ta oli suhteliselt joogine,aga mitte sassis.. Noh,tulenevalt joogist mitte.. Tema kihlatu oli ta umbes kümme minutit enne minu tulekut maha jätnud...
Ma siis istusin ta juurde.. Ta rüüpas aga veinikest ja rääkis.. Pakkus mullegi ,aga no võõraste meestega veini ma küll jooma ei hakka,olgu nad siis kui kurvad tahes.. Igatahes oli ta nii kohutavalt kurb,et ma ise läksin ka veel kurvemaks.. Etendusest ära kuivanud pisar silmanurgas tuli tagasi.. Ma kaua ei saanud,ei suutnud seal istuda... Soovtasin tal ka koju minna.. Läks,ma loodan...
Liikusin siis edasi sinna Musumäe bussika poole.. Istusin pingile,buss läks mult suht nina eest ära... Mõtlesin selle mehe lugude peale ja siis R&J-ja peale ja olin ikkagi õnnetu.. Seal oli üks vene noorte kamp.. Paar tüdrukut ja mõni noormees.. Ka nemad olid reedeõhtuselt joogises olekus.. Noormees,kes mu kõrval istus ütles mulle midagi vene keeles.. Mõistagi ei saanud ma aru ja seda ma ka talle ütlesin...
Minu positiivseks ülatuseks tuli sealt siis puhtas,ilma aksendita eesti keeles "Ah,sa eesti keeles räägid.Ma lihtsalt ütlesin,et nii ilus tüdruk ei tohiks nii õnnetu olla"
Võib-olla oli mu egol pisikest põntsu vaja,igatahes seekord see lause kuidagi mõjus.. Mitte,et ma nüüd tunneks ennast Miss Maailmana,kuna üks tänavalt jälle kord ütles,et ma kena olen,aga vahest tahab meie enesehinnang kuulda asju,mis teda pisut upitaksid,et ei oleks sellist  tunnet,nagu sa oleks elumõttetu inimene...
Ei,ka nii ma ju ei mõelnud.. Lihtsalt.. seekord oli see kuidagi ilus...

 

   0 comments

Leave a Comment:

Name


Homepage (optional)


Comments